27 oktoober 2014

27.10.14

Eile olime Helsinki International Horse Showl. Olinn esimest korda siis. Areen tundus veidi väiksem kui THIS il, või siis veidi kitsam. Istumised olid päris järsu kallakuga. Meie iste kohad olid esinemis lava kohalt veidi kõrvale. Sealt oli päris mõnus vaade kogu platsile ja meie all oli ka takistusi.  Meil oli pealelõunane pilet. Soomes on piletid kallid ja piletid on jagatud päevapeal. Tavaline on hommikune ja õhtune pilet. Võrreldes Tallina omaga on see nõme.  Espo ala oli suur, müüjaid palju ja koridorid kitsad. Kohutav oli jalutada seal, kui kõik üritasid seal olla. Me tegime nii et poole sõidupealt läksime ostlema. Või õigemini meeletult ei osteldud, asjad mida vajasime ei leidnud sealt. Üks mõnus karvaga valge valtrap jäi näppu.

Esimeseks vaatasime  145cm kiirusparkuuri. Sealt ülevalt oli küll hea vaade ja takistused tundusid suured. Seal oli päris mõnusa olemisega loomi, sõitjate ratsutamist oli ka hea vaadata.
Maailma cupi 160cm oli vägev. Palju maailma tippe oli kohal.  Esimesena startis Beletsky kel kahjuks tuli 1 vist alla. See mu üks lemmikuid.  Tiit tegi ilusa sõidu, aint esimene tuli kohe alla ja viimase süsteemi esimesse tuli läbi sõit. Kahju et nii kehvasti läks, oleks lootnud paremat. Soomlane Kontio tegi väga ilusa ja ühtlase puhta raja. Teades kuidas ta on varem sõitnud oli see väga ilus. Üks itaaliane kukkus, 12 takistusel. Päris mitmel sõitjal oli nagu eriti vinged hobused, hüpped nagu jänkudel ja liikusid kui kassid. Mul ei olnud kaamerat kaasas kahjuks, aga üritasin telefoniga pilte teha. Pildid tulid küll udused, paar videot võtsin, need vähe paremad, aga olime ikkagi veidi kaugel.

Täna hommikul käis Sanna ja võttis Jolkalt vereproovi ja ultras. Nüüd siis äkki selgub mis tal on. Näeb teine räigelt raibe välja, kuigi süüa saab nagu palju. Seljalt ja perselt lihased kadunud ja kõhu alla tulnud vedeliku paised. Arvatavasti midagi kas südamega, maksas viga või mingi vähk kuskil. Loodetavast saab nüüd teada ja oskab äkki midagi edasi teha. Arvata võib kui midagi tõsisemat siis pannakse magama kui ennem ise ära ei sure.

Ponnud kolisid nüüd ka teise koridori otsa. Lühem maa sadularuumi minna.
Hööksis käisime ka kiirelt läbi, saime sealt pelhamid, aga mitte neid mida oleks tahtnud ja poni ratsmed sain ka. Anku ja Bianks said kaelahelkurid. 

Reis koju on väsitav. Bussis vähemalt sai magatud veidi. Helsingis sadamasse jalutades tundus nagu tänaval oleks vastu tulnud üks tuttav, aga ei ole päris kindel. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar