Eile olime Helsinki International Horse Showl. Olinn esimest
korda siis. Areen tundus veidi väiksem kui THIS il, või siis veidi kitsam.
Istumised olid päris järsu kallakuga. Meie iste kohad olid esinemis lava kohalt
veidi kõrvale. Sealt oli päris mõnus vaade kogu platsile ja meie all oli ka
takistusi. Meil oli pealelõunane pilet.
Soomes on piletid kallid ja piletid on jagatud päevapeal. Tavaline on hommikune
ja õhtune pilet. Võrreldes Tallina omaga on see nõme. Espo ala oli suur, müüjaid palju ja koridorid
kitsad. Kohutav oli jalutada seal, kui kõik üritasid seal olla. Me tegime nii
et poole sõidupealt läksime ostlema. Või õigemini meeletult ei osteldud, asjad
mida vajasime ei leidnud sealt. Üks mõnus karvaga valge valtrap jäi näppu.
Esimeseks vaatasime
145cm kiirusparkuuri. Sealt ülevalt oli küll hea vaade ja takistused
tundusid suured. Seal oli päris mõnusa olemisega loomi, sõitjate ratsutamist
oli ka hea vaadata.
Maailma cupi 160cm oli vägev. Palju maailma tippe oli
kohal. Esimesena startis Beletsky kel
kahjuks tuli 1 vist alla. See mu üks lemmikuid.
Tiit tegi ilusa sõidu, aint esimene tuli kohe alla ja viimase süsteemi
esimesse tuli läbi sõit. Kahju et nii kehvasti läks, oleks lootnud paremat.
Soomlane Kontio tegi väga ilusa ja ühtlase puhta raja. Teades kuidas ta on
varem sõitnud oli see väga ilus. Üks itaaliane kukkus, 12 takistusel. Päris
mitmel sõitjal oli nagu eriti vinged hobused, hüpped nagu jänkudel ja liikusid
kui kassid. Mul ei olnud kaamerat kaasas kahjuks, aga üritasin telefoniga pilte
teha. Pildid tulid küll udused, paar videot võtsin, need vähe paremad, aga
olime ikkagi veidi kaugel.
Täna hommikul käis Sanna ja võttis Jolkalt vereproovi ja
ultras. Nüüd siis äkki selgub mis tal on. Näeb teine räigelt raibe välja, kuigi
süüa saab nagu palju. Seljalt ja perselt lihased kadunud ja kõhu alla tulnud
vedeliku paised. Arvatavasti midagi kas südamega, maksas viga või mingi vähk
kuskil. Loodetavast saab nüüd teada ja oskab äkki midagi edasi teha. Arvata
võib kui midagi tõsisemat siis pannakse magama kui ennem ise ära ei sure.
Ponnud kolisid nüüd ka teise koridori otsa. Lühem maa
sadularuumi minna.
Hööksis käisime ka kiirelt läbi, saime sealt pelhamid, aga mitte neid mida oleks tahtnud ja poni ratsmed sain ka. Anku ja Bianks said kaelahelkurid.
Reis koju on väsitav. Bussis vähemalt sai magatud veidi. Helsingis sadamasse jalutades tundus nagu tänaval oleks vastu tulnud üks tuttav, aga ei ole päris kindel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar