Märts

Colisega on läinud ühtlaselt edasi. Vaikselt tõstnud koormust ja jalg on siiani vägagi hea.  Galopp on püsinud hea, kontra on ühes suunas megagi hea. Ristiastumised on vaikselt hakanud paremuse suunas liikuma. Vahepeal suudab juba nii minna nagu peab. Endal on küll väheke raskusi seal seljas. Sai ka nädalase puhkuse, mis on olnud talle hea. Ainult puhkusel sai ta näkku haava. Õnneks silm viga ei saanud ja see on juba paranenud vaid mõned niidid seal paistavad.
Leeloga olen harjutanud kõike mida Colisega on rase teha. Oma istumist saab temaga kah harjutatud rohkem.  Viimasel rautamisel sai tagarauad ära võetud. Nüüd veidi hellitab ja üks jalg veidi ka paksem kui tavaliselt.

Boro on olnud siis kõige kergemal. Lihtsalt pole olnud jaksamist temaga toimetada. Omanik käib kord nädalas õnneks ise liigutamas. Samas on vahepeal mega mõnus.
Vasikaid on tulnud palju ja kõigile ka märgid pandud.  Veel on 4 tulemas. Enamus on poisid ja mõned tüdrukud. Üks oli surnud, meeletult suur pullvasikas oli.
Selles kuus oli ka paar võistlust kuhu oleks tahtnud minna, aga ajal olid teised plaanid. Ise olin ka nädala puhkamas kodus. Oli tore näha tuttavaid.
Sellest nädalast olen ka käinud mega suures laudas abis. Minu ülesanne seal on kontrollida lehmi ja vasikaid- kes poegima hakkab, kes muidu kahtlane ja muud vigastusi, vasikad püsiksid aedades ja paistaksid terved. Lihakari on suur ja laut ise kah. Vähe on seal kõndides veidi kõhe kui ei tunne neid loomi ja need on tõesti ettearvamatud. Samas on täitsa tore seal.

Veebruar

Veebraur on olnud vägagi igav kuu. Väljas on olnud külm ja valgust on rohkem ja rohkem, aga ikkagi ei taha väljas olla. Loomad olnud vähem väljas. Vahepeal on küll sees veed veidi jääs olnud. Laudas lehmad on olnud kah suurema osa sees. Üks vasikas sündis kah juurde. Nüüd on Oskaril vähe lõbusam. Varsad ja Muri on elanud hästi. Luci küll sai väikse haava metsas olles, aga ei midagi kohutavat. Vähe õnnetu oli paar päeva. Kuu lõpus tulid ka muud hobused koju tagasi.
Kuualguses läksid Carrri ja Dino ära. Berta tuli puhkama.
Leeloga käisime palju maastikul ja põllul sõitmas, kuni üks päev ta otsustas põllule minnes et ikka ei lähe. Tuli kimaga tee peal  pea 800m koju. Mina seal seljas kui kirp keda ta ei tundnud. Talli juures veel oli sellise tundega et võiks jätkata. Karistuseks tegime veel trenni kah maneesis. Peale seda pole maastikule läinud, kuna veidi pelgan et võib uuesti nii käituda.  Muidu on Leelo töö tegemine olnud enam vähem. Vahest on mõnus ja hea ja siis on kohutav taas. Viimase korrad saanud ta mõnusalt tgaosale ja eest on tulnud vähe kergemaks
Colisega oleme vaikselt rohkem ja rohkem tegema hakanud.  Mõned päevad on rasked ja midagi ei õnnestu ja siis on need korrad kui on mega hea sõita. Palju on teha, aga väga palju on juba tehtud.  Kuu lõpus oli Coljal esimest korda mazaas. Kartsin et on palju ütlemist, aga minu üllatuseks oli vägagi heas korras hobune. Paremas õlas oli veidi kangust. Samas oli heas tasakaalus ja lõdvestas ilusti. Ainus ja suurem mure on lanne selja osa. See on tal alati olnud vähe kange ja nüüd mazaasis ei tulnud päris lahti. Aga paremaks. saime mõned juhised mida teha ja loota et aitavad parandada hobuse ratsastavust.
Boro on olnud suurema osa vabal. 28 päevast vaid 12 korda olen teda liigutanud. Muidugi ta sai väikse haava, siis oli kahtlane tagant ja vahepeal eest. Nüüd siis kange kui ei ole liigutatud. Samas vägagi ruttu tuleb paremaks.