Jõulupühad olid hobustel rahulikud. Olid vhe kordel ja puhkasid. Esmaspäeval Jage tegi pahandust. Oli sattunud Mimmu aeda nii et tema vahead oli maatasa tehtud. Kuna eile ei jaksanud midagi teha sai täna seda parandada.
Täna siis üritasin ennast saada tegemiste lainele. Colis ja Boro olid kordel. See eest võtsin Leelo ja sõitsin ta. Pole ammu temaga trenni teinud ja vähe tundus alguses kummaline. Samas oli meeldivalt energiline ja tuli kergelt tuttavaks. Mimmu oli õues raua alt astunud. Sain selle ise alla tagasi panna :) Väga lahe. Kolmapäev: Wova käis kliiinikus kontrollis. Kõik on täitsa hästi ja võib vaikselt trenni tegemist jätkata. Hüppamisega soovitati veel veidi oodata.
Leeloga käisin veidi jalutamas ja siis tegime trenni. Oli normaalne. Vahepeal küll vedas lõua ette. Galopis tegin mõned jalavahetused. Temaga need tunduvad väga kerged ja ei midagi imelikku. Norsul oli küll vähe raskem neid teha ja Colisega ei tasu ültse võrrelda. Traavis tegin veidi sääre eest kah.
Colis oli vähe notsu. Vahtis ukse nurka ja ksest välja. Tegime palju õlad sees ja sääreeest astumisi nii traavis kui ka sammus. Vahepeal astub hästi ja siis taas ei tee midagi. See eest oli galopis meeldiv. Eriti paremas galopis oli mõnus ühtlane. Peale trenni tegin taandamist temaga. Sest ta lihtsalt ei oska. Boksis tegime ka porgandi venitusi. Neidki teeb vähe kangelt.
Boro oli taas tsipa laisk. Peale galoppi oli vähe parem. Tegime ka kontra tõsteid. Kumbagi suunda tegime pika ja lühikese külje kontras. Suvel õnnestus ainult ühes suunas. Neljapäeval: sõitsin mõlemad kergelt, kuna ise ei tundnud ennast hästi. Reede olin Colisega maastikul ja Boro jooksis kodel. Aasta viimasel päeval mõlemad puhkasid.
Täna on plaan veidi ratsutada.
Esmaspäev: Leeloga käisime maastikul jalutamas. Hõljus terve tee, vahepeal oli ka veidi metsik.
Colisega jalutasin pikalt ja tegime sammus külgedele liikumisi. Traavis oli üllatavalt hea. Vahepeal küll vähe rohkem käel. Jalast läks hästi edasi ja paindus. Tegime vähe rohkem edasi sõitmist. Diogonaalil veidi keskmist traavi. Oli väga hea tundega ja ise leitsin selle mugava olemise seal seljas. Galopis tegime sama. Vasakus oli kergem igate pidi. Paremas suunas tahab meeletult tagaotsa sisse lükata. Ja kui üritan seda parandada hakkab vingerdama ja kiirustama. Nii sai vähe rohkem tehtud, kuni oli hea. Lõpus venitasime vähe ja ära tuppa. Toas hoitsin veel jalad. Teisipäev: Boro jooksis kordel. Colisega tegin sama mida eile. Vähe oli paremast suust kõva, ei võtnud korralikult vasakut jalga. Paremas galopis pani paar korda alt minema. Peale seda oli galopis küll koos, aga midagi väga teha ei saanud. Peale seda jalutasime ainult. Kolmapäev: Leeloga käisime maastikul traavitamas. Oli päris energiline.
Colisega tegime vägagi korralikult. Traavis küljele minemine on vähe raske. Ei taha korralikult minna ja siis ürib vaid valguda sinna suunda. Lõpus oli väga mõnus ja elastne.
Boro oli alguses vähe jäik ja ei tahtnud minna edasi. Siis kui sai edasi minemise peale läks paremaks. Galopis oli päris mõnus. Pikk samm, elastne ja pehme. Peale galoppi oli traav ka vägagi elastne ja korralikult läbi selja.
Neljapäev: Colis sai vabapäeva.
Boroga sõitsin kergelt. Oli minekut, aga samas ikkagi pidurdas. Samas sai kõik need asjad mida tahtsin teha tehtud.
Pealelõuna veetsime linnas jõuluoste tehes. Enam vähem leitsin kõigile midagi. Endale sain uued talli jalanõud, väga mõnusad karvaased. Käisime veel söömas ja tulime koju ära. Reede: Colja sõitsin rahulikult. Oli päris palju käepeal. Vahepeal kippus ka tippima ja kiirustama.
Boro oli hea. Vahepeal küll üritas olla laisk. Tegin üleminekuid ja need tegid ta energiliseks ja töötegemise meelele.
Jage oli tsipa kordel. Tõime kuuse tuppa. Mõnus kuuse lõhn nüüd sees. Loomad vähe küll imestavad puud. Tegime ka puu juures pilte lemmikutega. Osad täitsa hääd. Hobestele toppisin ka mütsi pähe ja muidugi ka väiksele pullipoisile.
Õhtul pakkisin kingitusi ja tegin piparkooke.
Eile hommikul läksime esimeseks hannula. Seal oli Aromaa tund. Kalle oli alguses vähe pinges valmispanemisel. Kui sai välja oli rahulikum. Tund ise oli tavaline. Alustati traavi lattidega. Galopis oli juba väike takistus lattidega. Galopi harjutus oli vähe raskem. Muud harjutused mida tehti olid tavalised. Ühel sirgel lattaed okser liin mille vahe 21m. Teises ääres okser 4 sammu ja süsteem ühe sammu vahega. Treener oli päris rahulik onu, aga samas nõudis täpsust. Selle tunni järel pakkisime ennast autosse ja suund Ypäjäle.
Sinna jõudes käisime söömas ja läksime ekslema autitooriumi. Üleültse ekslesime seal. Ega me kohe ka söögi kohta leidnud. Õhtul otsisime pikka aega ka oma elamist. Hehhe blondid ringi sõitmas.
Loengus räägiti rautuse eesmärgitest nii head kui halvad pooled, rautuse hooldus, anatoomiast jala ja kabjast, jala asendid, raua sobitamisest. Muidu oli info suht selline mida on ennemgi kuuldud, aga sai ka vähe uusi asju teada. Näiteks tallis on turvas alla panu,hobune saab kiilumädaniku. Hobune vahetab talli sell ajal ja uues talliski on turvas allapanuks. Siis näiteks ei taha kiilumädanik ravidele alluda vaid lasta hetke harjuda uue kohaga. Erinevates kohtades on turba pH erinev, isegi sama koormas võib see vähe kõikuda. Ravi tasub alustada vähe hiljem et siis kabi on harjunud selle pHga mis on all.
Peale loengut oli paus ja õhtu veetsime rautuspajal. seal me lahkasime päris hobuse jalga. Vaatasime mis kõike leiab nahaalt. Meil oli kasutusel vasak tagajalg. Saime kõike ise ka katsuda. Erinevaid kõõluseid ja luid ja liigeseid. See oli huvitav ja tõesti hariv osa.
Õhtu veetsime oma elamises ja vaatasime telekat.
Tänane päev algas rautuspajal. Seal ootasid meid 3 soomehobuse mära. Meie hobuseks oli Aamukaste. Igaüks sai niiöelda ühe jala. Ma võtsin esimese raua alt ära ja tagasi panin tagajala raua. Esmalt tundus vähe raskelt see raua tagasi panemine. Esimene nael läks vähe valesti, aga parandasin selle. Järgmised läksid väga sujuvalt. Viimistlus oli ka lihtne. Pajal tegime veel raua sirgeks löömisi. Peale lõunat oli veel niiöelda loeng- rääkisime veel vahentitest ja saime esitada oma küsimusi. Väga tore värk oli ja meeldiv seltskond seal.
Õhtul Minna tegi Boro hambad ja sai ka vaksiini. Colja jalgu veidi hooldasin- mõlemas on väiksed haavandid tulnud. Üks on vähe väiksemaks läinud.
Nädal on läinud kiiresti. Colis on olnud hea. On vähe hakanud ennast rohkem venitama. Korra tegime ka latte. Algus oli raske. Lõpus sai ilusti tõstma jalgu.
Boro on kah liikunud hästi. Tema teeb latte nagu vana tegija. Hüppamine läks kah viisakalt. Harjutus ise ei olnud kõige kergem, aga saime vaikselt sinnapoole seda tehtud.
Rullu ja Robi on enam vähem kodunenud. Nädala lõpus lähevad koju tagasi.
Me Dorisega läheme homme Ypäjaäle kursusele. sellest kirjutan eraldi vähe siis.
Reede ja laupäev olid mõlemad hobused head. Colis küll vähe keksib vahepeal, aga muidu toimib hästi. Sai isegi ette alla vähe mindud. Boro sai kah vähe koondatumaks võetud. Ega ta palju jaksa, aga see vähene mida teeb tuleb ilusti.
Täna Colja oli maastikul.
Boro oli täna suht pinges. Hoovil liikus autosi, talli tulid uued hobesed ja trenni ajal tuli veel võõras hobune maneesi. Tema väike maailm oli segamini ja ta ei suutnud keskenduda. Alguses oli plaan hüpata, aga sellest ei oleks midagi välja tulnud.Küll ta paar korda läks alt, aga hüpates oleks alla viskamiseni teinud seda. Seega täna ei hüpanud, vaid tegin vähe sileda tööd. Vist homme hüppaks.
Täna tulid Rullis ja Robi meile. Robi on tegelt minemas kliinikusse ja Rullis tuleb seniks meile elama. Rullis on siis kunagi pooleldi minu sadultatud hobune ja kes oli vägagi äge hoolealune.
naabri ponnud on ka ägedad. Õhtul kui sinna läen hirnatavad.
Wovagi sai nüüd sadula selga. Nüüd siis algab vaikselt lihaste kasvatus ja töö tegemine temaga.
Sissu käis reedel arstil. Silmas vähe midagi, aga ei midagi mega hullu. Saab väheaega silmatilkasi. Nende panemine just lihtne pole. Üritab ära minna ja kui ei saa siis küünistab ja hammustab.
Esmaspäeval tegin mõlemaga latte. Boro oli norm. Ei teind neist välja kulges neist tavaliselt üle. galopi latid olid paremas suunas paremini sõidetavad. Vasakus ei tahtnud need hästi klappida. Sain ikkagi tuldud neid vähese võimlemise peale. Peale seta trenni oli teine isegi vässu üle pika aja.
Colis see eest oli meeletult tuline. Ei suutnud ta traavilatte minna ilusti. Ise üritasin võimalikult rahulikult asja võtta. Enne latte muutus traav kiirustavaks ja peale latte pani minema. Galopis ei suutnud ta ennast tagasi hoida ja pani mitmel korral lattide suunas jooksu. Paar paremat sooritust ja lõpetasin ära. Enne kui ise alla kukun või ta endale liiga teeb. Nüüd vist vähe rohkem üritama latte teha. Eile said Imelda, Jage ja Kalle vaksiini.
Naabri ponidega läheb ka hästi. Igapäevaga aina ladusamalt sealsed toimetused.
Colisega oleme käinud maastikul jalutamas. eile oli suht närviline ja pingul. Pikka ringi ei teinud seega, pakud tulid kah alla. Täna oli parem, aga tee ääres põllul oli isane hirv ja ei hakanud sellest mööda minema. Vasak esimene on taas vähe turses. Peale jalutust oli tsipa vähem. Vist on tulnud lumepakkude olemas oluga.
Boro on puhanud.
Eilsest jäi mulle ka naabri tüdruku 2 poni hoida. nendega küll palju tööd pole. Hommikul välja, heinad ette ja boksid korda. Õhtul käin võtan siise ja valmis. Jättis ka uksel olevale tahvlile info mida kumbki saab jne. Täna õhtuks oli teisele tahvlile tulnud number millele helistada kui midagi on. No loodetavasti pole vaja helistada ja saan ise hakkama.
Eelmine esmaspäev võõrutasime laudas vasikaid. Läks päris libedalt see toiming. Lehmvasikad jäid sinna ja pullipoisid tõime talli. Ivan oli eriti metsik- tuli üle, pressis kõikjale ennast ja lõi korralikult takka kah. Korra sain pihta, puus oli nädala jagu valus.
Kolmapäeval viisime lehmvasikad kõik uude koju. Vähe imestasid seal, aga olid rahulikud ja nautisid suur maja. Veidi oli kurb neid ära saata, aga õnneks saavad hea kodu elamiseks.
Essi.
Teisipäeva hommikul üksi tallis. Uus varss, Imelda, sai korraliku haava parema silma peale. Korralik lahtine nahatükk lipendas seal, ülevalpool oli veel lõike haav. Kaelal oli pisike haav. Kõik need sai siis kinni õmmeldud, näeb hetkel välja nagu frankestain. Õnnetuse täpsemaid asja olusi ei tea, aga maneesi suur peegel on katki. Võimalik et keegi on vastu peegli äärt löönud või on sinna joostud.
Jagelonika on käinud vaikselt kordel nüüd kummidega, neist ei tee välja. Korra hüpatasime kah. Polnud just kõige parem. Mimmu sai ka hüpata.
Colisega oleme vaikselt trenne teinud. Iga kord teeme vähe kõike. Mõni päev on parem ja tundub mega healt ja siis võib taas olla mega paha. Käisime maastikul kah jalutamas. Ei olnud just kõige õnnestunum reis- mega tuul ja ta oli päris pingul.
Boro on ka ikka midagi teinud. Korra käisime väljas sõitmas. Seal oli hea ja sai korralikult edasi minna. See nädal oleme 2 korda hüpanud. Esimene kord ei olnud just väga õnnestunud tund. Oli kuidagi eemal, vahtis ringi, ei keskendunud ja galopp oli ka 4 eri sammus. Takistusel vedas pikaks kah veel. Eile oli hüpates parem, keskendus ja ei olnud nii paha galopiga. Pikaks tahab ikka minna.
Pühapäeval kadus meil nett ära ja oli pea 3 päeva ära. Palju puudust ei tundnud selle järgi, aga vahepeal oleks nagu ikka tahtnud netti minna. See aeg siis puhastasin arvutit piltidest ja mälupulkasi korrastanud. Jube palju pilte ja videosi, osad veel sellised mida pole avaldanud kuhugi.
24.11.16 rautus Calle ja Mimmu 28.11.16 rautus Colis ja Leelo
See nädal on olnud päris rahulik. Colisega oleme sääre-eest risti astumist teinud palju. Sammus on enam vähem, aga traavis ei taha minna. Eile aga taas tegi ilusti mõlemas allüüris. Galopis proovisime kah ja oli hea. Kordel oli ka üle pika aja, see just venitav polnud. Ta ei suutnud lõdvestuda, vaatas ja kuulas kõike ümber ringi toimuvat.
Boroga nädala alguses hüppasime pisut. Toimis hästi. Seejärel oli tal kaks korde päeva. Algselt oli plaanis teine vabana, aga kuna rautaja käis(kolmapäeval) siis ei tahtnud vaba kah anda. Täna oli ülepika aja Anu tund. Soenduse tehti vähe sääreeest astumist ja latte ja palju latte. Traavis oli täitsa ok ja tegi ilusti kaasa. Galopis oli kaks kavaletti innar vahega maneesi keskel. Esimestel ringidel vähe oli tee sinna otsimisel. Lõpupoole tuli juba vägagi hästi ja sattus hoogugi. Järgmine harjutus oli peneroll: kaks-üks samm- taas kaks. Esimestel kordadel saime neist üle, aga iga kord tundus et viimane jääb kitsaks. Boro siis vihkab kui peab liiast pingutama. Ja järgmisel ringil viimase penerolli ees jäi vägagi kiirelt seisma ja mina tegin ilusa õhu lennu. Peale seda sain vähe rahus hingata ja tulime uuesti vähe kergemana. Vähe oli kõhklev, aga ületas need ilusti. Viimaseks tulime kahte liini: esimene 4 sammu kaarega ja teine kaks sammu sirgel. Kaarega takistusel oli vähe probleeme, kui tahab minna otse. Need olid kah enam vähem head ja sai lõpetada. Tund oli hea ja hobune oli kah hea. Nüüd tuleb vaid jätkata samas vaimus ja palju erinevaid lattide ja väikeste takistuste harjutusi teha.
Täna hommikul tuli ka meie teine varss Saksast. Suur töö oli ta sealt välja võtta. Boksis on täitsa rahulik. Maneesis käis ka teistega koos, vähe võõrastab teisi, aga rahulikult käitus.
Eelmine pühapäev ja esmaspäev oli Ykä tunnid meil kodus. Olin Boro ja Colisega seal. Colisega olime koolisõidu hobuste tunnil lattidel. Lõpus tegelt hüppasime ka väikseid takistusi. Tund oli hea ja hobunegi oli täitsa pro seal. See oli esimene kord Coljal hüpata koolisõidu sadulaga.
Boro tunnil oli veel 3 hobust. Soendusel Boro vaatas võõraid hobuseid. Muidu oli täitsa ok, vähe tundus laisalt. Arvatavasti oli vähe pinges mis vähenab tema energiat kohe. Harjutused olid head ja Boro sooritas need ilusti. Suuremaid probleeme ei tulnud. Vahepaeal vähe vehkis pead. Seekord sai ka juba takistusi normaalse kõrgusega minna. Boroga pole just palju nii kõrgeid mindud.
Teisel päeval oli teine asi. Energiat oli rohkem ja minek oli igatepidi ühtlasem. Hüpped olid taas head.
Colisega tuli mõte minna kooolisõidu võistlusele. Kuna seal sellist skeemi polnud mida tahaks minna ja muid võistlusi kah pole. Seal siis oli sobivalt jõulunse vabakava võimalus. Esimesel õhtul oli skeem paigas mida teeme. Seejärel otsisime muusikat. Needki leidus koheselt sobivad. Järgmisel päeval sõitsin skeemi ja võtsime selle üless. Peale seda sai see muusikaga kokku pandud ja hakatud vähe harjutama. Paarkorda proovisime seda kodus ja siin see oli.
Täna siis käisime võistlemas. Soendus oli ok. Enne radale minekut tuli tal pinge laine ja ei suutnud teda lõdvaks saada. Skeem oli hea, pisikesed apsakad tulid, aga ei seganud. Vahepeal jäi vähe aeglaseks ja oli eest vähe üleval. Ise jäin väga rahule. Kohtunikule meeldis, mainis ka et vahepeal vähe pinges, aga energia säilis. Paberile tulid ilusad nubrid: 1.Rütm, impulss, elastsus 8 2. Hobuse ja ratsaniku vaheline koostöö 7,5 3. Koreograaf, rajakasutus, loovus 8 4.Raskusaste, õigesti kalkuleeritud riskid 9 5. Muusika valik ja tõlgendamine 7,5 6. Jõulusus ja hea meel 9
Jage on nüüd sadulaga nagu vana hobune. Olen vähe ka kõõlunud ja pole olnud midagi. Korra olen ka teda kordetanud. Vasakule liikus hästi, paremale vähe ei mõistnud minna ringi.
Muri on oma varsaga ilusti toime tulnud. Esimene kord olid maneesis ja väga rahulik toimetamine seal. Järgmisel korral mindi juba kopli. No seal oli väike äpardus aiaga juhtunud. Seda lihtsalt polnud ja mõlemad vales aias. Peale seda pole küll aeda puututatud ja nööre vaadatakse hoolega. Enam pole ka probleem neil lahtiselt aeda minna.
Jage sai nüüd korra ka sadula selga. Korra ennem on lihtsalt seljas, aga nüüd panin vöö kinni ja maneesi jooksma. Mõni üksik pukk sealt tuli, aga muidu oli rahulik.
Colisega oleme vaikselt samas vaimus jätkanud. Mõni päev on parem kui teine. Nüüd on hakanud väheke rohkem randmest jalgu tõstma ja on palju lõdvem. Edasi läheb ka üpriski mõnusalt. Külgedele ei taha veel niiväga minna. Täna tegime vähe jooga harjutusi alguses. Vähe tundus aitavat. Tahaks küll teda paremini läbi saada ja külgedele liikuma. Tuleb lihtsalt harjutada.
Boro on olnud palju kordel. Eile hüppasime. Oli päris ergas. Vähe tegi oma känguru hüppeid ühel takistusel. Muidu toimis hästi. Lõpus hakkas imema hästi ja minek peal takistust oli ka korralik. Viimane hüpe väraval oli imelikult vingerda. Täna sai temagi vähe joogatud ja korralikult venida trennis. Taga osa oli kõrvalt paistnud väga mõnusalt.
Laupäeval hobesed puhkasid. See eest tuli Charlotte lõpetada. Seda on muidugi juba mitu korda edasi lükatud. Avasime ka tema jala mida ta on longanud. Selles oli kulumisi ja veidi ka luu kilde. Hiljem tuli ka ilmsiks et oli ka teistes liigestes kulumisi ja lisa roideid ja osa imelikult lühemad kui teised.
Pühapäeval tuli meile väike varss. Murju on nüüd talle ema/isa eest.
Boroga nüüd üritanud saada teda rohkem sammu venitama ja eesi otsa ülesse saada. Täna sai isegi galopis paremas suunas vähe paremaks. esijalg ei läinud nii kiiresti maha kui muidu. Teine suund pole raske.
Colis oli eile väga mõnus. Toimis traavis ja galopis, oli pehme ja lõdva. Tegin palju üleminekuid milles ta oli tõesti hea.
Täna proovisin talle karvaga valtrappi(sadulas on ka karv). Algul arvasin et see võib tunduda liialt, aga seljas oli normaalne olla. Trennis tundus vähe imelikult, vähe pidur peal ja kõrvalt olijatele vähe ka tagaosa ebapuhtus. See muidugi teeb seda et ei lõdvesta ja ei taha midagi teha. No siis jalutasime suurema osa. Lõpus vähe traavi uuesti ja oli vähe parem.
Esmaspäeval käisime kotimäel hüppamas Ykän tunnil. Esimesed kaks tundi vaatasin ja osalesin kolmandas tunnis Borol. Jooksutasin väljas teda vähe. Selga minnes oli päris pinges ja oli päris tundlik. Pidin kannused ära võtma, muidu vist oleks mu alla visand. Alguses traavis oli ka pinges. Galopis vähe parem, aga vähe ettevaatlik oli. Hüppamist alustasime kavalettidel. Algul üle ühe ja lõpus kahest. esialgu ei tahtnud Boro minna korralikult edasi ja vahepeal jäi ka kohapeal vähe hüplema. Lõpu poole sain ta ilusi minema ja oli harjutus lihtne. Järgmiseks tulime lattaedasi umbes 17 m vahega. Esimesel korral vähe vaatas takistusi, järgmised korrad läks juba ladusamalt ilma probleemideta. See järel oli diogonaalil lattaed okser seotud vahega ja nende järgi teist pidi lattaiad. Okserile tuli suur hüpe ja endal oli raske olla. sealt liinile minek oli väikest viperdutega. Mitmel korral ei saanud ratsmeid käes hoitud ja sealt tuli ka probleemid. Viimaseks tulin s liinil väikseid takistusi. Seda tulles vimase takistuse all oli mitu latti ja Boro jõllas neid väheke. Ja muidugi kui sealt üle läksime tuli väike puki seeria ja ma maandusin maha. Peale seda mitmel korral üritas uuesti nii teha just samas suunas minnes. Teisest suunast tulles polnud midagi hullu. Lõpus oli väga mõnus, ainult et neid videole ei saanud kuna kaart sai täis. Tund oli hea, päris mingit ahaa tunnet ei tulnud, aga olime oma mugavus tsoonist ära. Muidu väga sõidu stiilist midagi paha ei öeldu, hüpates vähe rohkem olla ülakeha ees ja siis saab ka käe paremini ette. Muidu Boro käitus megalt, autosse läks kõhklematta ja lasi ennast ilusti korda panna, suutis ilusti olla ka üksi autos.
Colis on nüüd kakspäeva olnud mega hea.
Jage sai täna sedelga selga ja kapata maneesis sellega. Ei mingit probleeme. mõõtsin ka ta, on umbes 161 cm. Aasta tagasi oli u.147 cm. 14 cm juurde visanud ja tagaosa on veel kõrgel.
Peale seda kui Norsu ja Lirpe igavesele unele läksid olen jätkanud teistega normaalselt. Kurb on siiani, aga saab oldud. Samas olid ka hobused vähe hämmingus kuhu nende suur juht läks. Murju on olnud selgelt masenduses. Vaikselt hakkab olema tema ise.
Reedel läks Minni tööle. Üllatavalt ilusti jalutas treikusse.
Pühapäeval käisid Jage omanikud ja nende tuttav saksat teda vaatamas. Oli ka maneesis vähe kappamas. Imestas peeglit. Esmaspäeval käis arst ja pidi Jagest röntkeni tegema. Sai ühe pildi tehtud ja selle arvutissegi ja ülejäänud ei läinud arvutisse. Seega see ei toiminud ja ei jäänud muud üle kui lõpetada. Tuleb neljapäeval uuesti.
Täna oli rautus: Colis, Leelo,Mimmu ja Carrie.
Colisega oleme rahulikult teinud üleminekuid allüüride sees ja külgliikumisi. Veidi ka latte tuldud. Traavi lattidel ei taha väga lõdvestuda, see eest on galopi latid lausa lust tulla. Täna oli lausa paremat pidi veidi metsik. Esmaspäeval oli tal taas vähe halb olla. Sõites polnud tema ise, boksi sai tahtis püherdada ja ei olnud rahul. Terve aja kui väljas olime ka pasandas meeletult. Sai väikse süsti ja oli enesetunne parem. Peale seda ta enam karjamaale ei saa. Ta muidugi on pettunud, aga nii on parem ja võimalik et õnnestub ta vähe peenemaks ka saada.
Boro on teinud nüüd palju latte traavis ja vähe ka galopis. On tulnud paremaks neil. Eile ja täna hüppasime. Eile olin üksi ja palju ei teinud. Pisikesi takistusi tuleb vahepeal suure hüppega. Üllatavalt tasane oli ja ei üritanud mind alla saada. Kahel korral küll vähe läks peale takistust, aga siis ka ikkagi tuli tagasi. Ise jäin rahule nii pika pausi peale hüpata temaga. Ta tundus väga turvaliselt mis ta varem pole tundunud. Täna soendasime traavis ja galopis lattidega. Tundus vähe vässult, aga toimis ilusti. Esimese hüppe vähe passis, aga muud olid normaalsed. Hüppasime ka meie uut väravat. Seda otseselt ei passinud, aga sinna tuli vähe teist sugune hüpe ja tahtis peale seda korralikult minna. Väikse rajagi tulime ja ei olnud probleeme. Mõnus oli hüpata temaga.
Septembri alguses käisin kodus. Ei midagi erilist ei toimetanud, käisin linnas ja ka tallis. No see mis seal toimub on suht masendav.
Samal ajal tuli uus hobune Calle ja Divina läks minema.
Tagasi tulles sai ka Utti kari talli toodud. Pullid välja tagasi ja lihaks minevad loomad eraldatud.
Wova on ka saanud koplis käia. Esimene kord oli küll väga hull ja ohtlik, aga nüüd juba täitsa norm olija.
Boro on olnud äge. Vahepeal saame väga mõnusalt kõike teha. Pidevalt tuleb kiiremini paremaks. Harvem on kehvem. Eelmine nädal hüppasin väikseid takistusi üle pika aja. Üllatavalt hästi oli ja midagi imelikku ei teinud. Ei üritanud isegi mitte pukitada.
Colisega hakkasin kohe ka korralikult trenne tegema. Tuli ju skeemi harjutada. Trennides oli palju üles ja alla minekuid. Võistlustel läks ilusti. Enne rajale minekut oli vähe raske ja rajal oli mõnus. Tegime tasase soorituse. Ei olnud rikkumisi, traavi ja galopi pikenduse olid vähe nigelad ja sammukaudu jalavahetused olid head. Tulemuseks 61,964% ja 17 koht. Meie esimeseks helppoA-ks hea. Samas sõideti ka lõunasoome piirkondlike klubide arvestust ja seal me olime 8 kohal. Peale seda võistlust oleme lihvinud keskmisi ja üritanud saada hobust rohkem painduvamaks.
Norsu saatus on otsustatud ja ootab nüüd oma viimast päeva. Siiani oleme käinud platsil niisama jalutamas. Vahepeal olen ka Lirpe kaasa võtnud et saavad koos olla.
Kõik lihtsalt koguneb ja koguneb kui ma mõtlen et homme kirjutan.
Wova sai haiglast koju. Peale seda on elukorraldus muutunud. Täkutalli loomad käivad vahetustega väljas. Esimesed 4 nädalat oli ta boksis. Nüüd saab juba vähe jalutamas käia. Ainult et ega ta just rahul pole kui ei saa midagi teha. Colis lonkas esimet jalga ja sai puhkust nädalakese. Peale seda alustasime kergelt jalutamistega ja sõitmisega. Oleme teinud trenne ülepäeviti ja iga teine päev maastikul. Ta on olnud nüüd mega mõnus ja ka raskemad harjutused tulevad välja. Täna oli eriti mõnus kui sain ta korralikult tagaosa alla ja kokku. Lihtsalt mega mõnus istuda. Tegime ka skeemi läbi. Täitsa mõnusalt: esimene keskmine oli super, õladsees õnnestus ilusti ja jalavahetused tulid ka hästi. Vähe rohkem täpsust harjutustele ja sirgusele.
Vahepeal oli ka Leelo mul sõita. Muidu on tore ja armas, aga kurja raske temaga. Vajub kergelt esiotsale ja lõug tal kah kange. Esialgu oli päris harjumatu no ja ega ma taga ei harjunud kah päris ära. Käisime ka võistlemas temaga. Esimene koolisõidu võistlus siis Leelol. Ta oli väga jähme eest ja ega tahtnud ka korralikult edasi minna. See on tema viis stressata. Saime kuidagi rajad läbitud. Asjad mida kodus palju harjutasime olid võistlusel kerged. Tavalisemad asjad olid veidi siis vingerdamistega. Tulemused küll ei olnud kõige paremad HelppoB3 56,13% ja HelppoA2 54,48%. Esimese A skeemi kohta päris hea. Aga nüüd Leelo saab olla.
Norsu on olnud kergel. Ta sai söögitoru ummistuse. See läks küll üle, aga sellest tuli vähe probleeme lisaks. Ta sai nädala boksi lebo ja nüüd jalutamisel. Küll sealt tuleb mingit lima. Enese tunne on tal hea ja liigub meeleldi. Eks nüüd näeb mis edasi saab, üks võimalus et pannakse magama. Kuna ega ta just see mis ennem oli ikka ei ole. Ja tundub et seal kopsudes on ikka jama ja see ei parane täielikult. Aga eks aeg näitab.
Boro on olnud hea ja liikunud pidevalt paremuse suunas.
Pikalt jätnud kirjutamata. Musti läks meilt ära ja on nüüd oma uuel hoidjal. Pole just palju temaga tehtud, aga loodetavasti saavad hakkama.
Ühel hommikul Murju jootja lõpetas koostöö ja tall ujus. 13st boksist 2 oli kuivad. Õnneks suurem osa bokse on ilmna turbata ja oli lihtne koristada.
Lirpel on vahepeal taas laminiit tulnud pahemaks ja siis on taas vähe parem.
Lehmad teevad ka trikke, vahepeal jooksevad aia valelpoolel. Pulli poisid ajasime lauta, ainult 2 pani jooksu. Teine jäi metsa ja teine läks teise karja. 4 läksid siis viimasele reisile.
Juulis tuli ka kangast platsile. selle laiali ajamine oli lõbus, aga liivaga segunemine võttis vähe aega. Õigemini veel täielikult pole segamini, aga hobustele meeldib.
Wova on kliinikus ja on varsti koju tulemas. Loodetavasti paraneb ruttu.
Norsuga käisime Jumpig Kemiöl. Sõitsin 60 ja 80cm. Esimene rada oli suht raske oma tasemele. Tavaliselt sellistel klassidel ei ole süsteemi ja palju seotud vahesi. Pealegi veel rohul ja mägisel pinnal. Mõlemas sõidust tuli 2 latti alla. Muidu oli see reis tore ja väsitav. Päev oli pikk ja ega seal just palju tegemist ka polnud. Ootad ja ootad kuna algab järgmine klass. Wova oli viimastes klassides ja Norsu esimestes.
Järgmiseks käisime Norsuga Laitilas hüppamas pooolkrossi. Esimene klass oli tavaline 70cm, mille läbisime puhtalt. Teine klass sisaldas krossi takistusi. Soenduses ei läinud väiksest palgist ülegi, aga rajal neid ei vaadanud. Üks tõrge müüril kuna samm ei klappinud ja Norsu ei jaksa päästa. Üks latt langes ka alguses. Rada oli meeldivalt kerge.
Seejärel käis Anu ülepika aja tundi pidamas. Tunnil keskendusime hobuse läbi keha paindumist. Alustasime kavalettidel ringil sõites. Algul oli vähe otsimist kuidas mida teha, aga edasi tehes oli normaalne see. Soendushüpped olid samuti kaarel. Tegime rada kus oli kaks süsteemi- 1 ja 2 sammu vahedega. Kõiki sai tulla mõlemast suunast. Üllatavl kombel Norsu ei tõrkunud kui tavaliselt on süsteemid tema jaoks rasked. Kõik läks üpris hästi ja jäin tunniga rahule. Anu kiitis et olen paremini istuma hakanud ja sõitmine on paremaks tulnud.
Ja viimaseks käisime Norsuga seenädal Kari tunnil Ypäjä derby väljakul hüppamas. Olime vähe vara kohal ja treener tuli hiljem. Sai siis palju jalutatud ja oodatud. Vähe jahe hakkas kah. Iseseisvalt soendasime ja vähe ka hüppasime. Tulin ka panketti. Üllatav oli et Norsu ei tahtnud panketilt alla minna. Treeneri tulles alustasime väikselt ristil mõned hüpped. Seejärel tulime kahte järjest takistust pika vahega. viimane oli okser ja üpris lai. Norsu ei tahtnud seda kohe hüpata, aga üle saadi. Siis hüpati lühikest panketti. Selles nii palju ei olnud probleeme, allaminemine vähe hoota. Siis käisime väikest kraavi hüppamas. Esimesel korral vähe vaatas ainult. Viimaseks hüppasime pikka panketti- hüpe üles samm hüpe 3 sammu ja alla hüppe. See oli Norsule liig, ta lihtsalt ei jaksanud enam hüpata ja see on ka temale raske kui meenutab süsteemi. Saime 2 korda sealt üle ja siis sai lõpetatud. Kari meelest istun vähe jäigalt puusast sadulas, galopp saaks olla suurem ja ise pean olema kindel juhataja seal seljas et minnakse. Vahepeal tõesti olen liiga leebe Norsuga, kuna tean et ta läheb küll. Tund oli hea ja õpetav taas.
Colisega käisime koolisõidu võistlusel Kaarinas. Sõitsin helppo C e.b.speciali ja helppo B:0. Esimese rajaga ei olnud ise kuidagi rahul. Polnud nii energiline ja ise ei sõitnud kah hästi. Tulemus oli küll hämmastav- sain 69,52% ja esimene koht. Teise skeemi sõitsin vihmasajus. Hobune just palju liikunud ja ise olin kah kuidagi eemal. Tulemus vähe kehvem kui eelmine 61,8% ja 4 koht. Ära läksime suht kohe peale oma sõitu. Ainult piilusime tulemusi olin siis esimene ja tulemus oli ka vähe teine. Aga noh pole hullu rada oli täitsa ok. Tagasi sõites tuli selline sadu et ei olnud midagi näha ja olime õnnelikud et tulime ära.
Boro on teinud tasast trenni. Vahepeal on parem ja siis taas vähe kehvem. Ta on saanud tagaosasse jõudu ja liikumis kvaliteet on paranenud kõvasti. Vahepeal küll teeb oma soolosi ja üritab must lahti saada. Õnneks veel pole saanud ja midagi väga kohutavat pole teinud.
Nüüd olen taas vähe rahulikumalt Norsuga võtnud. Eelmisel nädalal tundus et ta vasak tagajalg paistes. Liikutasin teda kergelt ja hoitsin vee ja linjamentidega. Midagi ei muutunud. Nüüd kui H. tuli vaatas ja see on jah vähe suurem kui teine taga kand. See on vähe kui luumuna, aga võib ka olla kõõluse kinnituses väike paise. Kuna seal pole mingit jälge katkisest kohast tuleb nüüd vähe oodata ja jälgida. Oleme käinud palju maastikul jalutamas, vähe traavitame.
Boroga oleme lihtsalt jätkanud sama laadi kui ennegi. Kordel on olnud ka palju.
Ponidega käisin ka korra jalutamas ilma sadulata. Lirpe oli küll vähe energiline ja pulli täis.
Colisega oleme harjutanud koolisõidu raskemaid harjutusi. Kontra läheb juba hästi. Üleminekutel on probleeme- ei taha olla ratsmes ja ise teen seal midagi valesti. Vähe harjutanud keskmist galoppi ka. See isegi õnnestus üpris normaalselt. Tagasi tulemine on vähe vastumeelne tal. Täna harjutasime jalavahetusi läbi sammu 3 aasalisel serbentiinil. Algul oli vähe probleeme sirgusega ja ei saanud teda korralikult läbi. Lõpus leitsin need nupud mida oli vaja ja kõik tundus taas lihtne. Nii on temaga kui saab ta läbi ja ise leiab õige viisi seal seljas olla on ta super hea.
Peale saksa reisi oleme võtnud rahulikult. Hobused on palju maastikul käinud ja kordel jooksnud. Kõik on olnud ka head sõita, kuigi trenni teeme päris vähe. 2 korda oleme hüpanud. Korra iseseisvalt kodus. See oli päris hea. Norsu toimis igati ilusti. Teine kord oli Kemiös derby väljakul. Norsu oli väga mõnus ja hüpped olid kõik head. Sealt sai Larsenilt palju häid vinke hüppamisele ja murul sõitmiseks. Hüppasime kõik erilised takistused mis seal olid(pikkvesi, haud,kivimüür,kastid,mäel takistus ja panketi). Norsu oli heal minekul, ise olin temaga samal lainel ja tund oli mega. Saime kiita ka, nii et polnud kõige kehvemad harrastajad.
Colist olen nüüd sõitnud kangvaljastega. Ta olnud nendega päris hea, endal küll tahab käsi nendega veel harjuda. Oleme teinud palju skeemide osasi. Kontrakaaresi, 3-aasalisi serbantiine galopis, galopis sissesõite, sääreeest astumisi ja küljendust mööda rada. Kõike suudame teha, aga küll mitte veel nii hästi et võiks võistlustel näidata. Ega muud kui vaid harjutada edasi.
Boro on olnud vahepeal mega hea ja siis taas vähe kehvem ja siis taas super hea. Viimased korrad olen saanud ta tagajalad hästi liikuma ja eest on tulnud paremaks. Ei kipu esiotsal olema.
Täkutalli oleme ka enamvähem valmis saanud. Veel vaja seinad värvida ja ongi valmis. Rautaja käis 10.6: Norsu, mustu ja Lirpe.
Välis platsile tuli uut liiva ja see tundub hobuse all päris mõnus. Meil on talli ümbruses palju erinevaid loomi: rebased, kährikud, ussid ja linnud. Ussid ja linnud on vallutanud sitahoidla. Vahest ka kährikud ja rebased. Üks rebasepoeg oli peaaegu tühja sitahoidla kukkunud ja oli seal paar päeva. Olin imestanud kui kuulsin imelikku häält, aga esialgu arvasin kuskil hobune hirnub. Teisel päeval käis peast läbi et seal sitahoidlas võib keegi olla. Sinna vaatama minnes oli seal pisike reps ja vaatas õnnetu näoga. Kohe oli selline liigutatud tunne et tuleb midagi teha. Otsisin lauajupi, aga see oli pisut lühike. Teiseks leitsin pooliku puit redeli laatse tellingu. Sellel ta küll ronis, aga ei saanud ikka piisavalt üles. Tõin talle ka vahepeal süüs ja ise mõtlesin kuidas teda sealt välja saada. Peagi oli juba lootusetu tunne. Vahepeal kui läksin eemale tegi ta kohe häält. Lõpuks leitsin turba kuuri eest pika laua. See kaalus kah ja selle all oli uss. Selle sain sinna ilusti pandus hakkas ka reps aru saama mis toimub. Rääkisin temaga ja üritasin teda sai tükiga meelitada. Lõpuks hakkas ka tulema ja sai sealt välja. Olin nii rõõmus peale seda. Reps muidugi tujas tallis ka ringi enne kui hakkas kodupoole minema. Sissu ja Papu muidugi vaatasid algul imelikult mida teen, kuid lõpuks olid mõlemad abiks. Hiljem nägin emaebast maja juures.
Ja olen seda postitust kirjutanud paar tundi....eheheheee.
Meie reis algas laupäeva hommikul. Enne reisile minekut said veel tüdrukud väljas vähe olla. Sadamas Wova vähe hakkas tammuma nii et auto kõikus korralikult. Ootasime tunni enne kui saime laeva. Laeva läks siis 4 rekkat peale meie. Kaks oli eestlast ja kaks soomlast. Muud oli ainult konteinerid ja laeva töötajad. Meie auto oli teisel korrusel pooleldi väljas. Sinna sai ilusti minna siis kui tahtis. Hobustel oli ka seal hea olla kui värsket õhku tuli ja uksi sai ka avadtuna hoida. Laevale saaduna avasime vähe uksed ja panime ka veed ette. Ise käisime otsimas oma kajutit ja peale seda sööma.
Kajutis olin mina üksi. Mõnus vaikus ja sai rahus magada. Laevas oli tavaline toit nagu kodune. Seal sai ka telekat vaadatud palju ja erinevaid filme. Üks eesti rekka juhtides on ka minu tuttav kooli ajast. Muudgi olid väga toredad ja sõbralikud. Laeva reisi järel oli meil u.2 tunnine sõit Travemündest Hemmingstedi. Seal meid pidi üks tüdruk ootama, aga küllap siis uni oli vähe pare. Me vähe jalutasime hobuseid kuni saime talli minna. Hobused said vähe nosimist ette ja ise läksime autosse magama.
Järgmisel hommikul ärkasime pool 7. Või õigemini vähe varem. Vaatasime mida siis meie hobused teevad. Said suht kohe ka neid vähe kordetatud. Ega väga midagi teha polnud. 8 paiku läksime linna süüa tooma. Leitsime ka kohalikus linnas väikse hobuvarustuse poe. Käisime seal ka vähe vaatamas. Midagi erilist ei leidnud sealt. Siis juba tallis üritasime leida omale tegevust, et igavusse mitte surra. Aitasime kui vet käis märasi ultramas. Vähe kummaline oli see minu jaoks. Kui ma olen seda tuhandeid kordi näinud oli sealne tegevus kuidagi lohakas. Mingeid märkmeid ei tehtud, midagi kindlat kah ei öeldud ja emakakaela kontrolli eel lihtsalt kuiva paberiga puhastab perset(tavaliselt tuleks ikka korralikult pesta, et vältida bakterite sattumist emakkaela kaudu edasi). Lõuna paikel käisime ka söömas burger kingis. Pettumus oli burgeri suuruses. Peale seda tuli paar noort mära karjamaalt ära tuua. 2-aastased antsid ilusti kätte, aastane ei tahtnud just palju suhelda. Algul üritasid nad teda kinni püüd, aga tulutult. Kui üritasime neile seletada et kõik sisse ja siis see sealt eraldi. Oli tükkaega ikka et ei. Lõpuks ikkagi lasime kõik sisse ja sai see sealt eraldatud. Muud said sama tee välja tagasi lastud. Näha oli et just palju noortega sellist käsitlust ei olnud. Esimeseks ikka raskemat moodi vaja teha. Hiljem oli vaja see noor ka ümber teise boksi viia ja sealgi oli tüdrukutel probleeme oma vahel pigem. Varss lihtsalt ei ole nii õpetatud ja ei saa lihtsalt aru mida talt tahetakse.
Õhtul veel söömas ja peale seda tuli küll uni. Öösel ärkasin küll paar korda üles. Keegi kuskil laamendas.
Karusell
Välisplats
Talli ja selle ümbrus.
Jooksutusmanees
Varsatall
Teisipäeva hommikul hakkasime tagasi tulema. Esimeseks läksime rongi jaama, aga sealt ei läinud ühtegi rongi sobivasti. Tuli siis võtta takso ja sõit Elmshorni algas. Seal käisime mingi noorhobuste võistlust vaatamas. Me nägime siis 7-aastaste 130 rada. Kõik olid holsteinid ja hüppasid hästi. Paar oli vähe õnnetumad kui teised. Seal oli ka müügi punkte ja sain sealt endale ilusa tumesinise tuule jope holsteini märgiga. Sealt edasi seiklseime Hamburgi lennujaama. Aega võttis,aga kohale jõutsime. Küll oli mõnus olla kodu.